Ķemeri

Armastuse laid (Mīlestības saliņa)

Armastuse laid (Mīlestības saliņa)

Ķemeri pargi üks kõige peenem objekt on leitav väikese Versupite (Vēršupīte) jõe lõpus, kunstlikul saarel. Juba 19. sajandi lõpul asus seal rikkalike puidunikerdustega kaunistatud paviljon, mis hävines Esimese Maailmasõja ajal. Aastal 1928 ehitati sinna vastavalt arhitekt Friedrich Skujins'i projektile tõsise ...
Loe veel
Ķemeri Hotell

Ķemeri Hotell

Ehitatud aastal 1936, arhitekt Eugene Laube. "Valge Ristleja" või "Valge Loss", nagu seda hotelli kutsuti, oli üks balti riikide võrratumaid ja kaasaegsemaid hotelle, tohutu Läti iseseisvusaegne hoone. See ehitati riigi rahade eest ja kogumaksumus ulatus 2,5 miljoni latini. Esimesel korrusel asuvad vesiravitoad võimaldavad ...
Loe veel
Ķemeri kuurordi asutajate ja direktorite ausammas

Ķemeri kuurordi asutajate ja direktorite ausammas

Aastal 1861 avatud ausammas pühendati Ķemeri kuurordi asutajatele ja direktoritele (peaarstidele). See asub Armastuse laiu läheduses. Disainiks on puutüve ümber põimunud mao kujutis. Ausambal on valgetel graveeritud plaatidel loetletud kuurordi loojate nimed. Lubjakivist ausammast on selle eluaja jooksul mitmeid kordi muudetud. Ausammast kaitsnud ...
Loe veel
Ķemeri kuurordi park

Ķemeri kuurordi park

Kemeri maastikukaitseala koos Versupite jõe kaldal väänlevate teeradadega kavandas Riia aednik Heinrich Vagner ning 1839. aastal alustati ehitust. Järgneva saja aasta jooksul toimus ala pidev arendamine ja edendamine. Pärast Ķemeri hotel ehitamist aastal 1936, loodi selle lääneossa sümmeetriline lilleaed muru, lilleistanduste ja ...
Loe veel
Ķemeri raudteejaam

Ķemeri raudteejaam

Jaama esimene hoone ehitati aastal 1877 seoses Riia - Tukums raudtee avamisüritusega.  Aastal 1911 avati rongidele otsetee Moskva - Ķemeri suunal ning 1912. aasta suvel lasti käiku ka elektrilitramm Jaunkemeri randa, mis sõitis aastani 1915. Pärast sõda, 1930ndate alguses, sõitis Ķemeris lühikest aega ka diiseltramm. Pildile ...
Loe veel
Väävelhappe veepavilion ja väävliallikas "Väike sisalik" ("Ķirzaciņa")

Väävelhappe veepavilion ja väävliallikas "Väike sisalik" ("Ķirzaciņa")

See on üks tuntumaid Ķemeri kuurordi tõmbenumbreid juba alates 20. sajandi algusest. Paviljon ehitati Kemeri allikate juurde 19. sajandi lõpul, selleks ajaks oli avastatud juba kuus väävliallikat. Praeguseks on neid üle kahekümne. Paviljon pole välimuselt oluliselt muutunud, kuid iseloomulik sisalikuskulptuur loodi alles aastal 1949 ...
Loe veel
Veetorn

Veetorn

See 42 m kõrgune hoone (Ķemeri kõrgeim) on Läti rahvuslik monument ning tööstusliku pärandi osa, mis ehitati aastal 1929, arhitekt Friedrich Skujins. Pigem majakataoline veetorn asub populaarse Ķemeri hotelli lähedal, mida kutsuti ka "Valgeks ristlejaks". Tornis oli 100 m3 mahuga väävliveehoidla. Kuni Teise ...
Loe veel