Ķemeri evangeelne luteri kirik

Ķemeri evangeelsest luteri kirikust sai 1897. aastal esimene kiviehitis Ķemeri kuurordis. Kiriku ehitamise mõte oli tekkinud juba varem, kuid Venemaa keiser andis loa luterliku pühakoja ehitamiseks alles 1895. aastal. Varem, 1891. aastal, lükati palve kirik ehitada tagasi, sest Ķemeris polnud õigeusu kirikut. 1893. aastal ehitatud Püha Peetruse ja Pauluse õigeusu kirik oli puidust. Puidust oli ka Püha Ristija Johannese katoliku kirik, mis pühitseti sisse 1898. aastal.

Kirik ehitati insener Heinrich Scheeli projekti järgi. Ehitustöid juhatas Ķemeri väävliallikakuurordi juhataja Dr. F. von Berg ja R. Polmanis. Nende hoole all lõpetati ehitus 1898. aastal. Kiriku ehitamine maksnud 17 000 rubla.

Ķemeri evangeelne luteri kirik pühitseti sisse 1897. aasta 2. juunil (Juliuse kalendri järgi). Ķemeri koguduse liikmed kuulusid tollal Sloka kogudusse, sest kirik oli avatud vaid suvel – kuurordi hooajal.

Esimese maailmasõja ajal läbis Ķemerit rindejoon; vene väed taganedes põletasid 1915. aastal Ķemeri maha ning õhkisid kuurordi. Arvatakse, et esimese maailmasõja ajal kadus või hävitati ka esimene altarimaal - Rudolf von zur Mühleni maal „Kristus õnnistab”. Pärast seda joonistati altarimaali kohale tumesinisele taustale valge rist.

Teise maailmasõja ajal kannatas ka kirik – seda riivas kolm pommi (mürsukildude jäljed olid nähtavad kiriku põrandal, altariruumis ja tornis).

Ķemeri kiriku hoovi on maetud kaheksateist esimeses maailmasõjas langenud läti kütti (mööda kogu pühakoja vasakut äärt, mida märgib ära mälestusmärk, mis avati 1924. aasta 14. septembril).

Hiljem, 1919. aasta mais, maeti kiriku teisele küljele mõned Läti vabadussõjas langenud kapten Paulis Zoltsi meest.

  • Ķemeri evangeelne luteri kirik
  • Ķemeri evangeelne luteri kirik
  • Ķemeri evangeelne luteri kirik

Lähimad kohad