P. apostlite Peetruse ja Pauluse Ķemeri õigeusu kirik

Alguse sai ta 1891. aasta suvel. Pühade apostlite Peetruse ja Pauluse mälestuspäeval kutsuti rahvast üles annetama uue kiriku ehitamiseks. Tollal oli raske uskuda, et midagi taolist lähiajal sündida võiks, kuid juba aasta pärast olid vajalikud vahendid kokku kogutud. Krunt saadi tasuta. Kogutud oli 5000 rubla annetusi. Kaks tuhat annetas Püha Sünodi ülemprokurör K. Pobedonostsev. Leidus ka ehitusmaterjale. 1892. aasta 2. juulil pühitses Riia ja Jelgava piiskop Arseni krundi ja kiriku nurgakivi sisse. Arhitektuuriprojekt, eelarve ja ehitusdokumendid koostas tasuta tollal tuntud arhitekt V. Lunski. Tema juhendamisel teostati ehitustööd kiiresti ja kvaliteetselt.

Aasta pärast oli pühakoda valmis. See seisis maalilises paigas vana tammiku piiril. Kiriku vastas asus väävliveekuurordi administratiivhoone.

Erilistest sündmustest kiriku ajaloos tuleks ära märkida Athose mäelt Kreekas Ķemerisse saadetud pühapildi vastuvõtmist. See vastuvõtt peeti 1894. aasta 10. juulil. Sel päeval saadi Valitseja pühade käte abil kolm ikooni: Jumalaema ikoon „Kiire avitaja”, Ibeeria Jumalaema ikoon ja Püha Märtri ja Tervendaja Panteleimoni ikoon. Ikoonides leidusid Jumala teenija Panteleimoni ning vaga Kosmase ja Damiani pühade reliikviate säilmed.

Sellest ajast on möödunud rohkem kui sada aastat. Kõikide nende aastate vältel toimusid kirikus jumalateenistused. Suur jumalateenijate juurdevool toimus sõjajärgsetel aastatel, kui Ķemerist sai üleliidulise tähtsusega raviasutus. Kuurort arenes ja sai laialt tuntuks oma ainulaadse ravi poolest.

Tänapäeval on kirik heas seisus ja teenib õigeuskliku keskusena Ķemeris ja Ķemeri ümbruses.

  • P. apostlite Peetruse ja Pauluse Ķemeri õigeusu kirik
  • P. apostlite Peetruse ja Pauluse Ķemeri õigeusu kirik
  • P. apostlite Peetruse ja Pauluse Ķemeri õigeusu kirik

Lähimad kohad