A A
75%
100%
125%
Benjamin J Sperry
Entrance fee for vehicles! Remember to by Jūrmala entry pass.

Keskkonnaobjektid

Aspazija luidetel

Aspazija luidetel

Läti armastatud luuletajale ja dramaturgile Aspazijale pühendatud skulptuur „Aspazija luidetel” asub looduskaunis kohas, vaatega merele ja Aspazija majale, kus luuletaja veetis oma viimased kümme eluaastat. Luidetel asuv skulptuur on näha ka Aspazija maja verandaaknalt vaadates. Aspazija skulptuuri autor on Jūrmala skulptor Olga ...
Loe veel
Valge luide

Valge luide

Lielupe paremal kaldal Buļļupe läheduses moodustus 18. sajandi keskel 15 – 17 m kõrge luide. Valge luide on üks kaunimaid kaitsealuseid loodusobjekte Jūrmalas. Luide on kõige paremini vaadeldav Lielupe teiselt – vasakult – kaldalt, või laeva pealt teel Riiga.
Loe veel
Bulduri dendroloogiapark

Bulduri dendroloogiapark

1910. aastal asutati annetuste toel Bulduris esimene Läti aianduskool. Arhitekt on A. Vanags. See asub Bulduri mõisa ajaloolise keskuse territooriumil. Koolile ehitati 1911. aastal koolimaja. Esimese maailmasõjani asus koolis näidismajapidamine, mille viljaaedades oli rohkem kui 200 erinevat viljapuusorti. Siin kasvatati ka porgandit, tomatit ja maisi. ...
Loe veel
Horni aed

Horni aed

1870. aastal ehitas selle krundi esimene rentnik Horn siia hotelli, restorani, kino ja kontsertaia, kus esinesid kuulsad sümfooniaorkestrid. 1896. aastal toimus siin esimene kinoseanss Jūrmalas ja 1905. aastal esimene läti muusika kontsert, kus esitati tulevast Läti hümni, „Jumal õnnistagu Lätit”. 1913. aastal põles Horni aed ...
Loe veel
Jūrmala gloobus

Jūrmala gloobus

Vasest sepistatud gloobust peetakse Läti suurimaks. Gloobus on valmistatud vaseplaatidest.
Loe veel
Jomas tänav

Jomas tänav

Jomas tänava nimetus on tuletatud sõnast joma (lt. keeles säärlõugas) – paralleelsed lohud liivaluidetes. Ajaloo käigus moodustusid tänava äärde poed, restoranid ja kohvikud, millest suurem osa on tänapäeval arhitektuurimälestised. 1987. aastast on see jalakäijatänav ning praeguse ilme omandas ...
Loe veel
Rainise männid ja skulptuur „Rainise männid”

Rainise männid ja skulptuur „Rainise männid”

Kujur – Kristaps Gulbis. Skulptuur „Rainise männid” on loodud Rainise poolt armastatud puhkepaika, millele kuulus luuletaja pühendas luuletuse „Murtud männid”. Kuju igavikustab sümboolselt mälestusi ajastust, kohast ja siin aset leidnud sündmustest. Skulptuur asub luitealal Pumpuris, Amatas tänava otsas, kus asub ...
Loe veel
Skulptuur „Kilpkonn”

Skulptuur „Kilpkonn”

Kujur – Jānis Bārda (1995). Skulptuur sümboliseerib igatsust elu järele. Majori rannas võeti 1985. aastal linti režissööri Aloizs Brenčsi detektiiviseriaal „Topeltlõks”.
Loe veel
Skulptuur „Turaida roos”

Skulptuur „Turaida roos”

Kujur – Valtis Barkāns. Skulptuur on tänapäevane tõlgendus Turaida roosi jutustusest: „Ta ootab, mobiilitelefonilt helistades, oma peigmeest, kuid ei oota ära ning pettub,” jutustab kujur Valtis Barkāns, olles püüdnud luua kerge ja õhulise naise kuju.
Loe veel
Purskkaevuga väljak Majori raudteejaama vastas

Purskkaevuga väljak Majori raudteejaama vastas

Vanagu tänav, mis asub selle väljaku läheduses, oli veel 20. sajandil vana Jomas tänava algus. 1953. aastal paigutati väljakule L. Kristovskise skulptuur „Lāčplēsis”. 2006. aastal avati purskkaev „Silmapiir”.
Loe veel