A A
75%
100%
125%
Benjamin J Sperry

Korrastatud liivarannad ja loodusrajad

Sajaruutkilomeetrise pindalaga Jūrmala on Läti suuruselt teine rannikulinn ning loodusvarade poolest üks rikkamaid. Jūrmalale on loodus kinkinud peaaegu kõik rannikumaastikule omased pinnavormid: siin on mererannik ja liivarand, metsaga kaetud rannikuluited, luhaniitudega Lielupe alamjooks ning soometsa ja -järvedega soomadalikud. Linn on tekkinud Lielupe ja Riia lahe vahelisele poolsaarele ning veeteedpidi pääseb ükskõik millisest Jūrmala osast teise mõne minutiga. Linna visiitkaart ja puhkajate unistus on kahtlemata 24 kilomeetri pikkune liivarand, aga ka haruldaste taime- ja loomaliikidega loodusrajad.

  • Meri oma hõbedaste lainete ja sinise taeva taustal tiibu laiutava hõbekajakaga on graveeritud ka linna vapile. Linna ajalugu on tihedalt seotud supluskultuuriga. Ka tänapäeval on kilomeetritepikkune siidise kvartsliivaga rand ahvatlev sihtkoht ja seda mitte ainult suvel – jalgratturid, kepikõnni ja jalutuskäikude austajad tunnevad end rannas mugavalt ka sügiseti ja kevadeti, lumistel talvedel kulgeb aga piki randa murdmaasuusarada. Merepõhi on Jūrmalas pikalt madal, seega sobib see ohutuks supluseks kogu perele. Rannad on korrastatud ning jagatud rahulikeks ja aktiivseteks puhkealadeks, saab külastada kohvikuid ja laste mänguväljakuid.

  • Lielupe, mille kogupikkus on 119 km, teeb oma viimased käänakud Jūrmalas, luues linnaplaanile sälgu ning läheneb Dubultis merele, moodustades piki merekallast kolmesaja meetri kitsuse maariba ja voolates sealt veidi eemal merre. Jõgi on rahuliku vooluga, suvel vesi soojeneb ja sobib ujumiseks. Jõe ääres on mitu korrastatud ujumiskohta, paadi-, süsta-, SUP-laua ja veelaua laenutused, saab sõita jõelaeva, vana purjeka ja jahtidega.

  • Loodusrajad on loodusearmastajate lemmikud. Jūrmalas ulatub loodusradade võrk iidsetest metsadest veelgi vanemate soodeni. Suure Ķemeri raba rada (suur ring – 3,4 kilomeetrit, väike ring – 1,4 kilomeetrit) viib väikese järve ja soomülgastega puutumatule rabamaastikule, kus võib märgata kaitsealuseid taime- ja linnuliike, näiteks musta toonekurge ja merikotkast. Slokase järve ümbritseb kolme kilomeetri pikkune matkarada, mis ühes suunas kulgeb järve kaldal, teises suunas aga läbi metsa. Järve kaldal on ujuv linnuvaatlustorn. Ragakāpa looduspargis Buļļuciemas saab jalutada mööda kahe kilomeetri pikkust laudteed või teha kaks korda pikema ringi mööda põlluteid ja mereranda.