Ajalugu ja faktid

Ajalugu

Kalapüük

Väikesed kalurimajad ja kalamehepaadid on olnud iseloomulik Jūrmala maastikuosa ammusest ajast saati. Kuni 1830. aastateni, kui Riia Jūrmalasse (mereäär läti keeles) hakkas ilmuma ujumisasutusi, oli kalapüük peamine kohalik tegevusala. Kalurid püüdsid saaki merest (räim, lest, emakala, säinas) ja jõgedest (latikas, vimb, haug, angerjas). Heaolu olenes ilmast, õnnest ja kasvavast kalapopulatsioonist; seepärast hakkasid kohalikud kalurid 19. sajandi lõpus, kui mitmed kalaliigid
jõgedest kaduma hakkasid, oma sissetulekut täiendama köögivilja- ja loomakasvatusega. Kuid seoses suvitajate kasvuga mereäärsetes piirkondades sai selgeks, et suvitajatele majutust pakkudes on tagatud tulusam ja stabiilsem sissetulek. Kalapüüdmine oli sellegipoolest tähtis osa kohalikust elust kogu 20. sajandi vältel. Jūrmala Kaluriselts asutati 20. sajandi alguses. Nõukogude ajal sai sellest kalakolhoos Uzvara, mis ehitati 1991. aastal ümber kalatöötlusettevõtteks AS Jūras līcis.

Kuurortlinna tekkelugu

Esimesed ujumishuvilised saabusid Kaugurciemsi 1730. aastatel. Esimesed mereäärsed kuurordi avati umbes samal ajal Inglismaal ja Prantsusmaal. Ujumistegevuse arendamine Kaugurciemsis jäi seisma 1812. aastal seoses Venemaa ja Prantsusmaa-vahelise sõjaga, ning kuurort viidi Riiale lähemale, Dubultisse. Alguses elasid suvitajad kohalikelt kaluritelt renditud tubades, kuid liiklussüsteemi arenemine, eriti raudtee avamine 1877. aastal, tingis suvilate buumi ning esimeste sanatooriumite ning rajamise. Nn Dueveli hotell ehitati Dubultisse 1834. aastal ning sellest sai kohaliku seltsielu keskpunkt. Esimene kuurordiasutus rajati 1847. aastal. Tollal polnud Jūrmalal kohalikku omavalitsust, nii et suvitajad asutasid ujumisseltse (Badegesellschaften), mis haldasid ja arendasid ujumispiirkondi, palkasid ühtlasi orkestreid kontsertide ja  pidude jaoks, ning arste, et hoolitseda külaliste eest ujumishooajal.

Raudtee areng

Jūrmala areng kuurortlinnaks sai suuresti teoks tänu vanimale Läti raudteeliinile, nimelt Riia-Tukumsi liin. Sellest ajast alates saabusid suured rahvamassid Jūrmalasse rongiga ning piirkond muutus ligipääsetavaks reisijatele kaugematelt Vene keisririigi aladelt. Raudteejaamad rajati olemasolevate ujumisalade kõrvale, mis omakorda olid tekkinud vanade kalurikülade juurde. Tänapäeval on Jūrmalas 14 raudteejaama, Priedainest Ķemerini. Jaamahooned moodustavad eklektilise arhitektuuristiilide koosluse, näiteks 19. sajandi lõpu puidust jaamahoone Pumpuris ning betoonist „laine” 1970. aastatest Dubultis.

Ķemeri kuurordi õitseng

18. sajandi lõpus pöörasid arstidemeris tähelepanu väävliallikatele, mida kohalikud elanikud olid kasutanud terapeutilistel eesmärkidel juba ammu. Esimene keemine analüüs piirkonna vetest tehti 1818. aastal. Esimesed patsiendid ööbisid Kemeris kohaliku metsniku juures. Väävlirikast vett toodi allikatest pangede ja tünnidega; seejärel soojendati seda ning kallati külaliste jaoks suurtesse tammevannidesse. Balti guberner-kindral von der Pahlen aitas kindlustada riikliku rahastuse ja maaostu esimese taastusravikeskuse jaoks 1838. aastal ning seepärast peetakse seda Ķemeri kuurordi asutamisaastaks. Ķemeri õitseaeg jäi 19. sajandi lõpu ja esimese maailmasõja vahele – rajati väävli - ja mudavanne pakkuvaid asutusi, loodi park ning trammiliin, mis ühendas Ķemeri Jaunemeri rannaga. Kuid esimese maailmasõja rindeliin jooksis läbi Ķemeri ning kuurort hävines. Teine õitseaeg jäi kahe maailmasõja vahele, kui 1936. ehitatud uus Ķemeri spaahotell sai eriti populaarseks. Nõukogude ajal, pärast teist maailmasõda, ehitati Kemerisse hulk sanatooriume. Seal raviti liigeste, naha ja günekoloogiliste probleemidega patsiente ning närvihaiguseid.

Kultuurielu taust

Jurmala populaarsus kuurordina ja märgatav külastajate arvu tõus tingis ka kultuurielus õitsengu. Suvekont- serte oli korraldatud Dubultis juba 1840. aastatel, ja 1870. aastatel algasid kontserdid Majoris, Horni kontserdiajas. Siin esitati 1879. aastal esimest korda sümfoonilist muusikat Jurmalas (Beethoveni sümfoonia nr 5 C-moll). Edinburghi kuurortmajas (tänapäeval tuntud kui Dzintari kontserdimaja) algasid kontserdid 1879. aastal.

Tuntud inimesed

Aastate jooksul on paljud Läti tuntud kultuuriinimesed – arhitektid, kunstnikud, muusikad – valinud oma kodukohaks ja inspiratsiooniallikaks Jurmala. Jurmala on lahutamatult seotud Läti tuntuima kirjandusliku duoga, Aspazija ja Rainis. Maija Tabaka, üks kuulsamaid Läti maalikunstnikke, maalib endiselt oma kodus Lielupes. Maailmakuulus klaverimängija Vestards Šimkus, viiulimängijad Elina Bukša, Paula Šumane ja Vineta Sareika ning teised Jurmalast pärit inimesed esinevad regulaarselt Dzintari kontserdimajas.

Faktid

Jūrmala
Pindala: 100 km2
Elanike arv 57 371 (01.01.2016.)
Rannajoone pikkus 24,2 km
Kaugus Riia kesklinnast 25 km
Kaugus Riia lennujaamast 15 km
Kaugus Riia sadamast 25 km

 

Jūrmala on Läti ainus kuurortlinn ja esimene Euroopa Kuurortide Liiduga ühinenud linn Lätis.  Pindalalt on Jūrmala Läti teine suurim linn pärast Riiat. Jūrmalat piirab kahelt poolt vesi – linna lõunapiir võrdub 30 kilomeetri ulatuses Lielupe kaldaga ning põhjapiir 24 kilomeetri ulatuses Liivi lahega.

Rand

Jūrmala veidi enam kui 24 km pikk rand koosneb peenest, valgest kvartsliivast, mida on tuhandete aastate jooksul kokku uhtunud ranniku hoovus. Liivarand on suurepärane koht puhkuseks ja tervise tugevdamiseks: lainekohin mõjub rahustavalt; fütontsiidirikkad männid ja ioniseeritud mereõhk mõjuvad hingamisteedele healoomulikult ja ravivalt; paljajalu jalutuskäigud mööda pehmet, sooja mereliiva masseerivad suvel jalalabasid, karastavad ja lõõgastavad.

2015. aastal tunnustati Bulduri, Dzintari, Majori, Dubulti ja Jaunķemeri avalikke ujumiskohti rahvusvahelise ökomärgisega Sinilipp nende loodus- ja inimsõbralikkuse kui ka jätkusuutliku majandamise eest. Kokku on Jūrmalas 12 ametlikku ujumiskohta, 11 asuvad mere ääres ja üks Lielupe jõe kaldal.

Loodus

Liivi laht uhub kogu Jūrmala põhjapiiri ligikaudu 24 km pikkuses. Lõunas piirab 30 km pikkuses Jūrmalat teine veerikkaim ning laevatatavam Läti jõgi Lielupe. Kitsaimas kohas, Banķise looke juures Dubulti ja Majori vahel, on Lielupe jõe ja mere vahel vaid 380 meetrit. Jūrmala territooriumi lääneotsas, Sloka ja Ķemeri vahel, asuvad järved, sood ja metsad ning siit ammutatakse Jūrmala ravitoimelisi maavarasid. Ülejäänud Jūrmala tuntakse kui tervisliku kliimaga meelelahutuskuurorti. Dzintari, Vaivari ja Valteri linnaosades on looduslikud metsaalad. Erilist tähelepanu osutatakse looduskaitsele.

Religioon

Jūrmalas tegutsevad Bulduri, Dubulti, Sloka ja Ķemeri luteri kogudused, Dubulti Püha Suurvürst Vladimiri ja Püha Pauluse ja Peetruse õigeusu kogudused, Sloka Seitsmenda Päeva adventistide kogudus, Sloka baptistide kogudus ning Jūrmala Evangeelse usu kristlaste kogudus Dzīvais Vārds.

Rahvuslik koosseis

Rahvuselt on 27 834 elanikku lätlased, 21 038 venelased, 2051 valgevenelased, 1536 ukrainlased, 884 poolakad, 604 juudid, 3437 muust ja teadmata rahvusest. (PMLP andmed 01.01.2016 www.pmlp.gov.lv).