Jūrmala linna muuseum (Tirgoņu tänav 29, Majori)

• „Arst kuurordis 19. sajandil“ (11.12–24.05.2026) – näitus Jūrmala muuseumis, mis avab 19. sajandit kui kiirete muutuste aega meditsiinis, teaduses ja ühiskonnas, mil kuurordid kujunesid oluliseks tervisekultuuri ja eluviisi osaks. Väljapanek keskendub uutele ravimeetoditele, hügieeniharjumuste kujunemisele ja veeravi tähtsusele ning kuurarsti ametile, mis oli tihedalt seotud Ķemeri ja Riia mereäärsete kuurortide arenguga. Näitusel saab näha esemeid muuseumikogudest ja erakollektsioonidest, mis valgustavad ajastu meditsiinilisi saavutusi ja igapäevaste harjumuste muutumist, mis rajasid nüüdisaegse tervisekultuuri alused.

^{Laura Feldberga. Põõsaste rühm. Installatsioon, 2025}

• „Krūmi tähtkuju (Krūmu zvaigznājs)“ (14. jaanuar – 1. märts 2026) on Talsi kunstnike rühma näitus Jūrmala muuseumis, mis tutvustab enam kui kaheksakümne aasta jooksul kujunenud loomekogukonda, mille juured ulatuvad 1930. aastatesse, mil Talsis tegutses maalikunstnik Jēkabs Spriņģis. Sellest loomingulisest keskkonnast kasvas 1990. aastatel välja Talsi Krūmi kunstirühm – vaba, sõltumatu ja sõprussuhetele rajatud kogukond, mille tegevus langes kokku ühiskondliku ärkamise ajaga. Näitus koondab eri põlvkondade kunstnikke ja meediume – maalikunsti, skulptuuri, fotograafiat, installatsioone ja objekte –, tuues esile Talsile omase ja Läti kunstimaastikul selgelt äratuntava loomingulise „tähtkuju

​

• „Puhkaja teel Jūrmalasse“ (Atpūtnieks ceļā uz Jūrmalu) kutsub kogema emotsionaalselt rikast teekonda kuurorti eri ajastutel – hobuvankritest ja aurikutest kuni raudteeliikluseni. Näitus, kasutades heli, kujutisi ja ruumilist lavastuslikku kujundust, võimaldab külastajal sukelduda ajaloolise rännaku meeleollu ning kohtuda meelelise kogemuse kaudu kauaoodatud merega.

Jūrmala Kultuurikeskus (Jomas tänav 35, Majori)

• Signe Štrauss ja Jekaterina Grjazeva | „Aastavahetuse meeleolus“ (Gadu mijas noskaņā) (kuni 12.02.2026) – kahe Jūrmala kunstniku ühisnäitus Jūrmala Kultuurikeskuses, mis kutsub hetkeks peatuma vana ja uue aasta piiril. Teostes avaneb aja kulg kui valguse otsing talvehämaruses, pakkudes kahte erinevat vaatenurka ühele üleminekuhetkele. Signe Štraussi kuivnõelagraafikas põimuvad habrus ja jõulisus, samas kui Jekaterina Grjazeva ofordid toovad nostalgilise hinguse ja lapsepõlvemälestuste kumeduse. Näitus loob valguse, joone ja emotsionaalsete impulsside dialoogi, mis tabab täpselt aastavahetuse meeleolu.

Valdis Bušs

Bulduri näitusemaja (Muižas tänav 6, Bulduri)

• Külastajatel on võimalik tutvuda ka legendaarse Jūrmala kunstniku – väljapaistva läti maastikumaalija Valdis Bušsi (1924–2014) ateljee ja loomingulise maailmaga.

• „Inimese trajektoorid (Cilvēka trajektorijas)“ (7. jaanuar – 28. veebruar 2026) on Läti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna tudengite tööde näitus Bulduri Näitusemajas, mis uurib tekstiili kaudu tänapäevase inimese kogemuste teekondi. Näitus käsitleb identiteeti, kuuluvust, kehalisust ja suhteid ning mõtestab ühtlasi nüüdisaegse maailma vastuolusid – tarbimist, tehnoloogiast tingitud võõrandumist ja läheduse haprust. Üheskoos moodustavad teosed mitmekihilise kaardi, mis kutsub vaatajat peatuma, ennast ära tundma ja oma trajektoore tänases maailmas läbi mõtlema.

Aspazija maja (Z. Meierovica prospekt 18/20, Dubulti)

• Dita Lūse | Varjuda päikese kätte (kuni 3. märtsini) – isikunäitus, mis on loodud vaikse rahu ja tasakaalu ruumina rahututel aegadel. Üheteistkümnes maalil loovad valgus ja ruum aeglustumise, üksioleku ja sisemise vaikuse tunde, võimaldades vaatajal hetkeks igapäevasest pingest eemalduda. Lūse loomingus lahustab valgus vormi piire ja kujundab meeleolu, kus päike ei ole pimestav kuumus, vaid jõu ja selguse allikas.

Jean Denant, keskkonnakunsti objekt „Mare Balticum“, 2025. Foto: Jūrmala linna omavalitsus

Uus keskkonnakunsti objekt Dzintari rannas

Dzintari rannas, Turaidas tänava merepoolses otsas, on eksponeeritud uus kaasaegse kunsti teos – prantsuse kunstniku Jean Denant peegelinstallatsioon „Mare Balticum“. Poleeritud roostevabast terasest valmistatud objekt jäljendab vee pinda ja peegeldab merd, taevast, randa ning vaataja siluetti. Teos sümboliseerib Läänemere-äärsete riikide ühtsust ja juhib tähelepanu keskkonna jätkusuutlikkusele. Jūrmala on esimene kaheksast rannikuriigist, kus see teos on eksponeeritud.