Evija Stukle-Zuitiņa. Aeglane rong, 2024 (tekstiilmosaiik, tikand, kudumine)
Jūrmala näitusepaigad pakuvad aasta läbi mitmekesist kunsti- ja kultuuriprogrammi. Siin on võimalik näha nii nüüdiskunsti väljapanekuid kui ka näitusi, mis avavad kuurordi ajaloo ja tuntud isikute lood. Näitusepaigad asuvad ajaloolistes puitmajades, 20. sajandi teisel poolel ehitatud avalikes hoonetes ning sõjajärgse modernismi arhitektuuri näites – kunstijaamas „Dubulti“. Jūrmala muuseumid ja galeriid võtavad regulaarselt vastu nii Läti kui ka rahvusvahelisi kunstnikke. Koos moodustavad need dünaamilise kultuuriruumi, mis pakub laiahaardelist vaadet kunstiprotsessidele ja linna identiteedile.
Jūrmala linna muuseum (Tirgoņu tänav 29, Majori)
-
„Arst kuurordis 19. sajandil“ (11.12–24.05.2026) – näitus Jūrmala muuseumis, mis avab 19. sajandit kui kiirete muutuste aega meditsiinis, teaduses ja ühiskonnas, mil kuurordid kujunesid oluliseks tervisekultuuri ja eluviisi osaks. Väljapanek keskendub uutele ravimeetoditele, hügieeniharjumuste kujunemisele ja veeravi tähtsusele ning kuurarsti ametile, mis oli tihedalt seotud Ķemeri ja Riia mereäärsete kuurortide arenguga. Näitusel saab näha esemeid muuseumikogudest ja erakollektsioonidest, mis valgustavad ajastu meditsiinilisi saavutusi ja igapäevaste harjumuste muutumist, mis rajasid nüüdisaegse tervisekultuuri alused.

Laura Feldberga. Põõsaste rühm. Installatsioon, 2025
-
„Krūmi tähtkuju (Krūmu zvaigznājs)“ (14. jaanuar – 1. märts 2026) on Talsi kunstnike rühma näitus Jūrmala muuseumis, mis tutvustab enam kui kaheksakümne aasta jooksul kujunenud loomekogukonda, mille juured ulatuvad 1930. aastatesse, mil Talsis tegutses maalikunstnik Jēkabs Spriņģis. Sellest loomingulisest keskkonnast kasvas 1990. aastatel välja Talsi Krūmi kunstirühm – vaba, sõltumatu ja sõprussuhetele rajatud kogukond, mille tegevus langes kokku ühiskondliku ärkamise ajaga. Näitus koondab eri põlvkondade kunstnikke ja meediume – maalikunsti, skulptuuri, fotograafiat, installatsioone ja objekte –, tuues esile Talsile omase ja Läti kunstimaastikul selgelt äratuntava loomingulise „tähtkuju".

-
„Hõõrdumised“ (04.03–19.04) – kunstnik Juris Petraškevičsi isikunäitus Jūrmala muuseumis, kus joonistuse pind muutub tundlikuks piiriks keha ja maailma vahel. Teostes avalduvad grafiidi ja söe tekstuurid, puudutuse jäljed ja hõõrdumisest tekkinud pigmendikihid, mis talletavad paberil liikumist, aega ja meelelist kogemust. Näitus tõstab esile pinna tähenduse kohana, kus kohtuvad nähtav ja tajutav, rõhutades loomingulist protsessi kui pideva otsingu, improvisatsiooni ja vahetu materjalikogemuse ruumi.

- Audiovisuaalne installatsioon „Puhkaja teel Jūrmalasse“ (Atpūtnieks ceļā uz Jūrmalu, kuni 14. veebruar 2027) kutsub kogema emotsionaalselt rikast teekonda kuurorti eri ajastutel – hobuvankritest ja aurikutest kuni raudteeliikluseni. Näitus, kasutades heli, kujutisi ja ruumilist lavastuslikku kujundust, võimaldab külastajal sukelduda ajaloolise rännaku meeleollu ning kohtuda meelelise kogemuse kaudu kauaoodatud merega.

Bulduri näitusemaja (Muižas tänav 6, Bulduri)
-
„Inimese trajektoorid“ (Cilvēka trajektorijas, kuni 7.03.) on Läti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna tudengite tööde näitus Bulduri Näitusemajas, mis uurib tekstiili kaudu tänapäevase inimese kogemuste teekondi. Näitus käsitleb identiteeti, kuuluvust, kehalisust ja suhteid ning mõtestab ühtlasi nüüdisaegse maailma vastuolusid – tarbimist, tehnoloogiast tingitud võõrandumist ja läheduse haprust. Üheskoos moodustavad teosed mitmekihilise kaardi, mis kutsub vaatajat peatuma, ennast ära tundma ja oma trajektoore tänases maailmas läbi mõtlema.
- Külastajatel on võimalik tutvuda ka legendaarse Jūrmala kunstniku – väljapaistva läti maastikumaalija Valdis Bušsi (1924–2014) ateljee ja loomingulise maailmaga.

Aspazija maja (Z. Meierovica prospekt 18/20, Dubulti)
- Dita Lūse | Varjuda päikese kätte (kuni 3. märtsini) – isikunäitus, mis on loodud vaikse rahu ja tasakaalu ruumina rahututel aegadel. Üheteistkümnes maalil loovad valgus ja ruum aeglustumise, üksioleku ja sisemise vaikuse tunde, võimaldades vaatajal hetkeks igapäevasest pingest eemalduda. Lūse loomingus lahustab valgus vormi piire ja kujundab meeleolu, kus päike ei ole pimestav kuumus, vaid jõu ja selguse allikas.

Dubulti kunstijaam (Zigfrīda Meierovica puiestee 4, Dubulti)
-
„L ELLE / Dollhell“ (26. veebruar – 24. mai) – Jānis Mitrēvicsi isikunäitus, mille keskmes on nuku kuju kui inimese, ühiskonna ja ajastu sümbol, väljendudes maalides ja portselanskulptuurides. Näitusel on väljas spetsiaalselt selleks loodud uued teosed, kus ekspressiivne värvikeel põimub sümboolsete lugudega valikust, võimust, usust ja tänapäeva maailmast. Teosed kutsuvad mõtlema inimese kohale kiiresti muutuvas reaalsuses ning sellele, mis kujundab meie otsuseid. See on üks kunstniku viimaste aastate olulisemaid näitusi Lätis.

Jūrmala kultuuri- ja keskkonnadisaini keskus (Pils 1, Dubulti)
-
„Minu Pariis / Mon Paris“ (06.02–31.03) – maalikunstniku ja Läti Kunstiakadeemia professori Aleksejs Naumovsi näitus, kus esmakordselt on üheskoos väljas üksnes Pariisi maastikud alates varastest töödest kuni värskeimate vabaõhumaalideni. Looduses vahetult töötades ja intensiivset värvipaletti kasutades jäädvustab kunstnik linna valguse, ruumi ja hetkemeeleolu, avades Pariisi kui isikliku loomingulise kogemuse välja.

Galerii BASTEJS (Skultes tänav 10, Priedaine)
-
„MAKE ART NO WAR“ (kuni 28. märtsini 2026) – kutsutud kunstnike näitus galeriis BASTEJS, mis kinnitab loovuse jõudu ajal, mil maailm seisab silmitsi pingete ja hävinguga. Näituse keskmes on veendumus, et kunst võib olla alternatiiv vägivallale – mõtte, empaatia ja inimlikkuse ruum. Näitusel osalevad A. Akopjans, R. Ivanovs, G. Filipsons, E. Rozenbergs, A. Künnapu, H. Heinrihsone, P. Līdaka, J. Murovskis, D. Grodzs, A. Meldere, F. Kirke, I. Markēviča Caruka, K. Brekte, S. Daugule, J. Putrams, A. Butnors, I. Heinrihsons ja I. Lūse, luues mitmekesiste meediumide ja kunstiliste käekirjade dialoogi. Näitus kutsub vaatajat valima loomist hävitamise asemel ning kinnitab, et loovus on sõjast tugevam.