Jūrmala linna muuseum (Tirgoņu tänav 29, Majori)

Jānis Rozentāls. Kunstniku ateljee. 1896. Lõuend, õli, 85,5 × 105,6 cm. Koopia. Foto: Normunds Brasliņš. Läti Rahvuslik Kunstimuuseum. Fragment.

• „Minu tee. Rozentālsi koolist kunstnikuks. Jaunsudrabiņš. Kronenbergs. Skulme. Zeberiņš.” (“Mans ceļš. No Rozentāla skolas līdz māksliniekam. Jaunsudrabiņš. Kronenbergs. Skulme. Zeberiņš.”) (24.10.–11.01.2026) – näitus neljast kunstnikust, kelle loominguline tee algas maalikunstnik Jānis Rozentālsi ateljees Riias 1906. aastal. Eksponeeritud teosed toovad esile nende isiklikud ja kunstilised lood, pärinedes Zuzeum kunstimuuseumist, Zuzāni kollektsioonist, Läti Rahvuslikust Kunstimuuseumist ja teistest kogudest.

Hedviga Dika. Bastejkalns. 1975. Paber, akvarell. 35 × 69 cm. Fragment.

• „The Breath of Watercolour” („Akvareļa elpa”) (22.10–30.11) – näitus on pühendatud kunstnikule Hedviga Dika, kes töötas kolmkümmend aastat juhtiva kangakunstnikuna tekstiilivabrikus „Sarkanā tekstilniece” („Punane tekstiilitöötaja“). Oma akvarellides ja kangamustrites jäädvustas ta reisielamusi ja Läti piirkondade värviküllust, luues eripärase maailma, kus kunstist saab südame ja hinge hingus.

Jūrmala kultuurikeskus (Jomas tänav 35, Majori)

Rolands Dzenis | “newworkshopexperience” (kuni 28.11.) – maalide ja söejoonistuste näitus, kus kunstnik ühendab ekspressiivse joone, värvi intensiivsuse ja sümboolse kujundlikkuse. Rolands Dzenise teostes on tunda mängulisust, filosoofilisi mõtisklusi ja irooniat, samas kui söejoonistused keskenduvad vormi olemusele ja emotsionaalsele tuumale.

Jūrmala kultuuri- ja keskkonnadisaini keskus (Pils iela 1, Dubulti)

Jānis Pauļuks | “Värv. Pintslitõmme. Ekspressioon.” (Krāsa. Triepiens. Ekspresija., (24.10.–30.01.) – Näitus Jānis Pauļuks (1906–1984): Maalid Rietumu Panga kollektsioonist toob esile ühe silmapaistvama Läti modernismi meistri, kelle loomingus põimuvad ekspressiivne energia ja tehniline täpsus. Pauļuksi maalides on tunda meditatiivset impulssi ja dünaamilist joonte vibratsiooni, mis peegeldab kunstniku taltsutamatut temperamenti ja loovat vabadust. Inimkuju on tema kompositsioonides keskne motiiv – nii konkreetse isiksuse kui ka naiseliku ideaali kehastusena. Kunstniku käekirja iseloomustab pedantne suhtumine värvi ja materjali, mida on mõjutanud tema kalligraafikukogemus. Näitus kujutab Pauļukset kui „igavest otsijat“, kelle eesmärk oli tuua Läti kunsti uus ja võimas väljenduskeel.

Kunstijaam „Dubulti“ (Zigfrīda Meierovica puiestee 4, Dubulti)

• Vidvuds Zviedris | „Once There Was Blue Grass and Green Skies” („Reiz bija zila zāle un zaļas debesis”) (kuni 01.02.2016) – kunstniku seni mahukaim isikunäitus, mis uurib tänapäeva maailma ühise vastutuse teemat läbi tööde mõõtkava kontrastide ja nende loodud pingete. Vidvuds Zviedris liigub dünaamiliselt maalikunsti, monumentaalse skulptuuri, objektide ja fotograafia vahel, kaasates leitud ja kogemusega laetud materjale. „Mis juhtub meie psüühikaga, arvestades, et vägivald on nii nähtav, kuid meie mõju nii tühine?“ küsib kunstnik, kes on pärast pikki aastaid Ameerikas naasnud kodumaale uue loomingulise vaatega.

Aspazija maja (Z. Meierovica puiestee 18–20, Dubulti)

Aspazija maja | “Aspazija. Tugev naine. Portree” (“Aspazija. Spēcīga sieviete. Portrets”, kuni 10.01.2026) – luuletaja Aspazijale pühendatud 160. sünniaastapäeva näitus lammutab kujutluspilte ja näitab teda julge, tugeva ja enesekindla isiksusena. Žürii valis välja 34 autori teosed; võitjaks osutus Dita Lūse maaliga „Mina ise“ (“Es pati”), teise koha sai Madara Neikena, kolmanda – Ieva Liepiņa.

Valdis Bušs

Bulduri näitusemaja (Muižas tänav 6, Bulduri)

• “Mis on väärt?” (14.11.–30.12.) – konkursinäitus kutsub mõtisklema tänapäeva maailma väärtuste üle – nii materiaalses kui vaimses plaanis. Kunstnikud avavad oma töödes irooniliselt ja filosoofiliselt looduse, tervise, kultuuri, rahu ja inimsuhete väärtust ning ergutavad mõtlema ka võitluse, hääle, ideaalide ja kaotuste üle. Näitus peegeldab täpselt ühiskonna meeleolu ja ajastu püüdu tasakaalustada „rohkemat” ja „vähemat”, välist ja sisemist maailma.
  Peaauhind – rahaline preemia ja võimalus korraldada isikunäitus Bulduri Näitusemajas – omistati Helēna Briedele tema teose „Ma tahan väga, väga, väga” („Ļoti ļoti ļoti gribu”).
  Bulduri Näitusemajas saab tutvuda 36 nüüdiskunsti autori töödega, mis on valitud 105 laekunud projektist, pakkudes mitmekülgset ja läbimõeldud ülevaadet kaasaegsest kunstist.
• Külastajatel on võimalik tutvuda ka legendaarse Jūrmala kunstniku – väljapaistva läti maastikumaalija Valdis Bušsi (1924–2014) ateljee ja loomingulise maailmaga.

Jean Denant, keskkonnakunsti objekt „Mare Balticum“, 2025. Foto: Jūrmala linna omavalitsus

Uus keskkonnakunsti objekt Dzintari rannas

Dzintari rannas, Turaidas tänava merepoolses otsas, on eksponeeritud uus kaasaegse kunsti teos – prantsuse kunstniku Jean Denant peegelinstallatsioon „Mare Balticum“. Poleeritud roostevabast terasest valmistatud objekt jäljendab vee pinda ja peegeldab merd, taevast, randa ning vaataja siluetti. Teos sümboliseerib Läänemere-äärsete riikide ühtsust ja juhib tähelepanu keskkonna jätkusuutlikkusele. Jūrmala on esimene kaheksast rannikuriigist, kus see teos on eksponeeritud.

Uģis Traumanis, keskkonnakunsti objekt „Sõlm“ (“Mezgls”), 2024. Foto: Jūrmala linna omavalitsus

Uus keskkonnakunsti objekt Kauguri väljakul

Lisaks mitmekesistele näitustele siseruumides on külastajaid talvisel kultuurihooajal oodatud tutvuma Jūrmala linnaruumi uue kunstiteosega – Uģis Traumanise loodud keskkonnakunsti objektiga „Sõlm“ (“Mezgls”) (teostus: MetalProjekts ja DJA – Didzis Jaunzems Architecture). Skulptuur sümboliseerib ühtsust ja viitab Kauguri kaluriküla ajaloole, kus sõlmede sidumine oli oluline oskus. Peegel-sile, käsitsi poleeritud pind peegeldab ümbrust – paneelelamuid, ajaloolist arhitektuuri, katoliku kirikut, mände ja alati muutuvat Jūrmala taevast.