Mis toimub Jūrmalas näitusehallides?

„Arst kuurordis 19. sajandil“ (11.12–24.05.2026) – näitus Jūrmala muuseumis, mis avab 19. sajandit kui kiirete muutuste aega meditsiinis, teaduses ja ühiskonnas, mil kuurordid kujunesid oluliseks tervisekultuuri ja eluviisi osaks. Väljapanek keskendub uutele ravimeetoditele, hügieeniharjumuste kujunemisele ja veeravi tähtsusele ning kuurarsti ametile, mis oli tihedalt seotud Ķemeri ja Riia mereäärsete kuurortide arenguga. Näitusel saab näha esemeid muuseumikogudest ja erakollektsioonidest, mis valgustavad ajastu meditsiinilisi saavutusi ja igapäevaste harjumuste muutumist, mis rajasid nüüdisaegse tervisekultuuri alused.
„Hõõrdumised“ (04.03–19.04) – kunstnik Juris Petraškevičsi isikunäitus Jūrmala muuseumis, kus joonistuse pind muutub tundlikuks piiriks keha ja maailma vahel. Teostes avalduvad grafiidi ja söe tekstuurid, puudutuse jäljed ja hõõrdumisest tekkinud pigmendikihid, mis talletavad paberil liikumist, aega ja meelelist kogemust. Näitus tõstab esile pinna tähenduse kohana, kus kohtuvad nähtav ja tajutav, rõhutades loomingulist protsessi kui pideva otsingu, improvisatsiooni ja vahetu materjalikogemuse ruumi.

Audiovisuaalne installatsioon „Puhkaja teel Jūrmalasse“ (Atpūtnieks ceļā uz Jūrmalu, kuni 14. veebruar 2027) kutsub kogema emotsionaalselt rikast teekonda kuurorti eri ajastutel – hobuvankritest ja aurikutest kuni raudteeliikluseni. Näitus, kasutades heli, kujutisi ja ruumilist lavastuslikku kujundust, võimaldab külastajal sukelduda ajaloolise rännaku meeleollu ning kohtuda meelelise kogemuse kaudu kauaoodatud merega.

“Kevad akna taga. Lood lõuendile maalitud” (Aiz loga pavasaris. Stāsti, kas iegleznoti audeklā, 16. veebruar – 5. mai) – kunstnik Rita Uļjanova näitus Jūrmala kultuurikeskuses, mis kutsub avastama looduse ja inimese maailma läbi kunstniku isiklike lugude ja kogemuste. Tema töödes põimuvad lüürilised meeleolud, kus reaalsus sulandub kujutlusvõimega – lilled, linnud ja figuurikompositsioonid loovad sümboolse kujundikeele. Maalides avalduvad lihtsad, kuid olulised inimtunded – armastus, rõõm, õnn ja suhted, samal ajal kui linnud sümboliseerivad vabadust ja looduse häält. Näitusel on eksponeeritud viimaste aastate teosed.

“Pool sajast” (Puse no simts, 10. märts – 30. aprill) – kunstnik Dzintars Adienise isikunäitus Bulduri näitusemajas, mis tähistab sümboolset verstaposti kunstniku loomingulisel teel. Viiskümmend aastat – pool sajast – on hetk vaadata tagasi kogunenud kogemusele, välja kujunenud kunstilisele käekirjale ja seni loodud teostele. Näitus toob esile kunstniku loomingulised otsingud ja kogemused ning osutab samal ajal uutele suundadele tema edasises loomingus.
Külastajatel on võimalik tutvuda ka legendaarse Jūrmala kunstniku – väljapaistva läti maastikumaalija Valdis Bušsi (1924–2014) ateljee ja loomingulise maailmaga.

Dita Lūse | Varjuda päikese kätte (kuni 14. märtsini) – isikunäitus, mis on loodud vaikse rahu ja tasakaalu ruumina rahututel aegadel. Üheteistkümnes maalil loovad valgus ja ruum aeglustumise, üksioleku ja sisemise vaikuse tunde, võimaldades vaatajal hetkeks igapäevasest pingest eemalduda. Lūse loomingus lahustab valgus vormi piire ja kujundab meeleolu, kus päike ei ole pimestav kuumus, vaid jõu ja selguse allikas.

„L ELLE / Dollhell“ (26. veebruar – 24. mai) – Jānis Mitrēvicsi isikunäitus, mille keskmes on nuku kuju kui inimese, ühiskonna ja ajastu sümbol, väljendudes maalides ja portselanskulptuurides. Näitusel on väljas spetsiaalselt selleks loodud uued teosed, kus ekspressiivne värvikeel põimub sümboolsete lugudega valikust, võimust, usust ja tänapäeva maailmast. Teosed kutsuvad mõtlema inimese kohale kiiresti muutuvas reaalsuses ning sellele, mis kujundab meie otsuseid. See on üks kunstniku viimaste aastate olulisemaid näitusi Lätis.

„Minu Pariis / Mon Paris“ (06.02–31.03) – maalikunstniku ja Läti Kunstiakadeemia professori Aleksejs Naumovsi näitus, kus esmakordselt on üheskoos väljas üksnes Pariisi maastikud alates varastest töödest kuni värskeimate vabaõhumaalideni. Looduses vahetult töötades ja intensiivset värvipaletti kasutades jäädvustab kunstnik linna valguse, ruumi ja hetkemeeleolu, avades Pariisi kui isikliku loomingulise kogemuse välja.

„MAKE ART NO WAR“ (kuni 28. märtsini 2026) – kutsutud kunstnike näitus galeriis BASTEJS, mis kinnitab loovuse jõudu ajal, mil maailm seisab silmitsi pingete ja hävinguga. Näituse keskmes on veendumus, et kunst võib olla alternatiiv vägivallale – mõtte, empaatia ja inimlikkuse ruum. Näitusel osalevad A. Akopjans, R. Ivanovs, G. Filipsons, E. Rozenbergs, A. Künnapu, H. Heinrihsone, P. Līdaka, J. Murovskis, D. Grodzs, A. Meldere, F. Kirke, I. Markēviča Caruka, K. Brekte, S. Daugule, J. Putrams, A. Butnors, I. Heinrihsons ja I. Lūse, luues mitmekesiste meediumide ja kunstiliste käekirjade dialoogi. Näitus kutsub vaatajat valima loomist hävitamise asemel ning kinnitab, et loovus on sõjast tugevam.