Evija Stukle-Zuitiņa. Aeglane rong, 2024 (tekstiilmosaiik, tikand, kudumine)
Jūrmala näitusepaigad pakuvad aasta läbi mitmekesist kunsti- ja kultuuriprogrammi. Siin on võimalik näha nii nüüdiskunsti väljapanekuid kui ka näitusi, mis avavad kuurordi ajaloo ja tuntud isikute lood. Näitusepaigad asuvad ajaloolistes puitmajades, 20. sajandi teisel poolel ehitatud avalikes hoonetes ning sõjajärgse modernismi arhitektuuri näites – kunstijaamas „Dubulti“. Jūrmala muuseumid ja galeriid võtavad regulaarselt vastu nii Läti kui ka rahvusvahelisi kunstnikke. Koos moodustavad need dünaamilise kultuuriruumi, mis pakub laiahaardelist vaadet kunstiprotsessidele ja linna identiteedile.
Jūrmala linna muuseum (Tirgoņu tänav 29, Majori)
-
„Arst kuurordis 19. sajandil“ (11.12–24.05.2026) – näitus Jūrmala muuseumis, mis avab 19. sajandit kui kiirete muutuste aega meditsiinis, teaduses ja ühiskonnas, mil kuurordid kujunesid oluliseks tervisekultuuri ja eluviisi osaks. Väljapanek keskendub uutele ravimeetoditele, hügieeniharjumuste kujunemisele ja veeravi tähtsusele ning kuurarsti ametile, mis oli tihedalt seotud Ķemeri ja Riia mereäärsete kuurortide arenguga. Näitusel saab näha esemeid muuseumikogudest ja erakollektsioonidest, mis valgustavad ajastu meditsiinilisi saavutusi ja igapäevaste harjumuste muutumist, mis rajasid nüüdisaegse tervisekultuuri alused.

Laura Feldberga. Põõsaste rühm. Installatsioon, 2025
-
„Krūmi tähtkuju (Krūmu zvaigznājs)“ (14. jaanuar – 1. märts 2026) on Talsi kunstnike rühma näitus Jūrmala muuseumis, mis tutvustab enam kui kaheksakümne aasta jooksul kujunenud loomekogukonda, mille juured ulatuvad 1930. aastatesse, mil Talsis tegutses maalikunstnik Jēkabs Spriņģis. Sellest loomingulisest keskkonnast kasvas 1990. aastatel välja Talsi Krūmi kunstirühm – vaba, sõltumatu ja sõprussuhetele rajatud kogukond, mille tegevus langes kokku ühiskondliku ärkamise ajaga. Näitus koondab eri põlvkondade kunstnikke ja meediume – maalikunsti, skulptuuri, fotograafiat, installatsioone ja objekte –, tuues esile Talsile omase ja Läti kunstimaastikul selgelt äratuntava loomingulise „tähtkuju“.

Jūrmala Kultuurikeskus (Jomas tänav 35, Majori)
-
Signe Štrauss ja Jekaterina Grjazeva | „Aastavahetuse meeleolus“ (Gadu mijas noskaņā) (kuni 12.02.2026) – kahe Jūrmala kunstniku ühisnäitus Jūrmala Kultuurikeskuses, mis kutsub hetkeks peatuma vana ja uue aasta piiril. Teostes avaneb aja kulg kui valguse otsing talvehämaruses, pakkudes kahte erinevat vaatenurka ühele üleminekuhetkele. Signe Štraussi kuivnõelagraafikas põimuvad habrus ja jõulisus, samas kui Jekaterina Grjazeva ofordid toovad nostalgilise hinguse ja lapsepõlvemälestuste kumeduse. Näitus loob valguse, joone ja emotsionaalsete impulsside dialoogi, mis tabab täpselt aastavahetuse meeleolu.

Jūrmala kultuuri- ja keskkonnadisaini keskus (Pils iela 1, Dubulti)
Jānis Pauļuks | “Värv. Pintslitõmme. Ekspressioon.” (Krāsa. Triepiens. Ekspresija., (24.10.–30.01.) – Näitus Jānis Pauļuks (1906–1984): Maalid Rietumu Panga kollektsioonist toob esile ühe silmapaistvama Läti modernismi meistri, kelle loomingus põimuvad ekspressiivne energia ja tehniline täpsus. Pauļuksi maalides on tunda meditatiivset impulssi ja dünaamilist joonte vibratsiooni, mis peegeldab kunstniku taltsutamatut temperamenti ja loovat vabadust. Inimkuju on tema kompositsioonides keskne motiiv – nii konkreetse isiksuse kui ka naiseliku ideaali kehastusena. Kunstniku käekirja iseloomustab pedantne suhtumine värvi ja materjali, mida on mõjutanud tema kalligraafikukogemus. Näitus kujutab Pauļukset kui „igavest otsijat“, kelle eesmärk oli tuua Läti kunsti uus ja võimas väljenduskeel.

Kunstijaam „Dubulti“ (Zigfrīda Meierovica puiestee 4, Dubulti)
-
Vidvuds Zviedris | „Once There Was Blue Grass and Green Skies” („Reiz bija zila zāle un zaļas debesis”) (kuni 01.02.2016) – kunstniku seni mahukaim isikunäitus, mis uurib tänapäeva maailma ühise vastutuse teemat läbi tööde mõõtkava kontrastide ja nende loodud pingete. Vidvuds Zviedris liigub dünaamiliselt maalikunsti, monumentaalse skulptuuri, objektide ja fotograafia vahel, kaasates leitud ja kogemusega laetud materjale. „Mis juhtub meie psüühikaga, arvestades, et vägivald on nii nähtav, kuid meie mõju nii tühine?“ küsib kunstnik, kes on pärast pikki aastaid Ameerikas naasnud kodumaale uue loomingulise vaatega.

Valdis Bušs
Bulduri näitusemaja (Muižas tänav 6, Bulduri)
- Külastajatel on võimalik tutvuda ka legendaarse Jūrmala kunstniku – väljapaistva läti maastikumaalija Valdis Bušsi (1924–2014) ateljee ja loomingulise maailmaga.

-
„Inimese trajektoorid (Cilvēka trajektorijas)“ (7. jaanuar – 28. veebruar 2026) on Läti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna tudengite tööde näitus Bulduri Näitusemajas, mis uurib tekstiili kaudu tänapäevase inimese kogemuste teekondi. Näitus käsitleb identiteeti, kuuluvust, kehalisust ja suhteid ning mõtestab ühtlasi nüüdisaegse maailma vastuolusid – tarbimist, tehnoloogiast tingitud võõrandumist ja läheduse haprust. Üheskoos moodustavad teosed mitmekihilise kaardi, mis kutsub vaatajat peatuma, ennast ära tundma ja oma trajektoore tänases maailmas läbi mõtlema.

The Thinker, with apologies to Rodin, 2023
Galerii „Bastejs“ (Skulte tänav 10, Priedaine)
-
Antony Donaldson | „Spotlight on Pop“ (06.12.2025–31.01.2026) – Briti popkunsti klassiku Antony Donaldsoni maalide näitus galeriis „Bastejs“, kus kunstnik naaseb oma 1960. aastate alguse teemade juurde – liikumise, soovi ja fotograafilise hetke pingestatuse juurde. Teostes avaldub autori pikaajaline huvi pildi muutumise vastu ajas, filmikaadri esteetika ning uute tehnoloogiate loodud vaatamis dünaamika vastu, pakkudes tema popkunsti algusele kaasaegset jätku.

Jean Denant, keskkonnakunsti objekt „Mare Balticum“, 2025. Foto: Jūrmala linna omavalitsus
Uus keskkonnakunsti objekt Dzintari rannas
Dzintari rannas, Turaidas tänava merepoolses otsas, on eksponeeritud uus kaasaegse kunsti teos – prantsuse kunstniku Jean Denant peegelinstallatsioon „Mare Balticum“. Poleeritud roostevabast terasest valmistatud objekt jäljendab vee pinda ja peegeldab merd, taevast, randa ning vaataja siluetti. Teos sümboliseerib Läänemere-äärsete riikide ühtsust ja juhib tähelepanu keskkonna jätkusuutlikkusele. Jūrmala on esimene kaheksast rannikuriigist, kus see teos on eksponeeritud.