Mis toimub Jūrmalas näitusehallides?

„Arst kuurordis 19. sajandil“ (11.12–24.05.2026) – näitus Jūrmala muuseumis, mis avab 19. sajandit kui kiirete muutuste aega meditsiinis, teaduses ja ühiskonnas, mil kuurordid kujunesid oluliseks tervisekultuuri ja eluviisi osaks. Väljapanek keskendub uutele ravimeetoditele, hügieeniharjumuste kujunemisele ja veeravi tähtsusele ning kuurarsti ametile, mis oli tihedalt seotud Ķemeri ja Riia mereäärsete kuurortide arenguga. Näitusel saab näha esemeid muuseumikogudest ja erakollektsioonidest, mis valgustavad ajastu meditsiinilisi saavutusi ja igapäevaste harjumuste muutumist, mis rajasid nüüdisaegse tervisekultuuri alused.
„Hõõrdumised“ (04.03–19.04) – kunstnik Juris Petraškevičsi isikunäitus Jūrmala muuseumis, kus joonistuse pind muutub tundlikuks piiriks keha ja maailma vahel. Teostes avalduvad grafiidi ja söe tekstuurid, puudutuse jäljed ja hõõrdumisest tekkinud pigmendikihid, mis talletavad paberil liikumist, aega ja meelelist kogemust. Näitus tõstab esile pinna tähenduse kohana, kus kohtuvad nähtav ja tajutav, rõhutades loomingulist protsessi kui pideva otsingu, improvisatsiooni ja vahetu materjalikogemuse ruumi.

„Kohtumine Linnutee galaktikas – klaasikunst“ (24.04.–28.06.) – näitus Jūrmala muuseumis kutsub avastama klaasikunsti kui habrast, mitmekihilist ja üllatavalt väljendusrikast meediumi. Näituse inspiratsiooniallikaks on Ķemeri kool – tähelepanuväärne 1930. aastate arhitektuurimälestis, mille laemaaling kujutab Linnuteed. Näitusel kohtuvad eri põlvkondade kunstnikud, keda ühendavad klaasi materiaalsus, poeetiline ruumitaju ja dialoog kultuuripärandiga. Lisaks Inguna Audere ja Michael Rogersi installatsioonidele on väljas ka Līvāni klaasi- ja käsitöökeskuse nüüdisaegse klaasikunsti kollektsioon „Klaasi tunne“, mis avab klaasikunsti mitmekesisust ja Läti meistrite oskusi.

Audiovisuaalne installatsioon „Puhkaja teel Jūrmalasse“ (Atpūtnieks ceļā uz Jūrmalu, kuni 14. veebruar 2027) kutsub kogema emotsionaalselt rikast teekonda kuurorti eri ajastutel – hobuvankritest ja aurikutest kuni raudteeliikluseni. Näitus, kasutades heli, kujutisi ja ruumilist lavastuslikku kujundust, võimaldab külastajal sukelduda ajaloolise rännaku meeleollu ning kohtuda meelelise kogemuse kaudu kauaoodatud merega.

“Kevad akna taga. Lood lõuendile maalitud” (Aiz loga pavasaris. Stāsti, kas iegleznoti audeklā, 16. veebruar – 5. mai) – kunstnik Rita Uļjanova näitus Jūrmala kultuurikeskuses, mis kutsub avastama looduse ja inimese maailma läbi kunstniku isiklike lugude ja kogemuste. Tema töödes põimuvad lüürilised meeleolud, kus reaalsus sulandub kujutlusvõimega – lilled, linnud ja figuurikompositsioonid loovad sümboolse kujundikeele. Maalides avalduvad lihtsad, kuid olulised inimtunded – armastus, rõõm, õnn ja suhted, samal ajal kui linnud sümboliseerivad vabadust ja looduse häält. Näitusel on eksponeeritud viimaste aastate teosed.

“Pool sajast” (Puse no simts, 10. märts – 30. aprill) – kunstnik Dzintars Adienise isikunäitus Bulduri näitusemajas, mis tähistab sümboolset verstaposti kunstniku loomingulisel teel. Viiskümmend aastat – pool sajast – on hetk vaadata tagasi kogunenud kogemusele, välja kujunenud kunstilisele käekirjale ja seni loodud teostele. Näitus toob esile kunstniku loomingulised otsingud ja kogemused ning osutab samal ajal uutele suundadele tema edasises loomingus.
„Jūrmalast Ruhnu saarele. Maalikunstnik Voldemārs Caune 125“ (06.05–05.07) – näitus, mis on pühendatud Läti figuraalmaali silmapaistva esindaja Voldemārs Caune juubelile ning avab tema loomingus mereäärsete maastike, kalurielu ja Läänemere ranniku inimeste teemat. Väljapanekul on teosed 1930.–1960. aastatest – Jūrmala loodusvaated, kalurite kujutised, Ruhnu saare maastikud ja selle elanike portreed. Näitus toob esile kunstniku oskuse jäädvustada ranniku argielu, inimeste karaktereid ja ajastu meeleolu peene psühholoogilise nüansitundlikkusega, haakudes ühtlasi Jūrmala 1930. aastate suviste kunstinäituste traditsioonidega. Näitusel on väljas ka figuraalne kompositsioon „Vana muusika. Alsunga pillimehed“ (1940).
Külastajatel on võimalik tutvuda ka legendaarse Jūrmala kunstniku – väljapaistva läti maastikumaalija Valdis Bušsi (1924–2014) ateljee ja loomingulise maailmaga.

Dita Lūse | Varjuda päikese kätte (kuni 14. märtsini) – isikunäitus, mis on loodud vaikse rahu ja tasakaalu ruumina rahututel aegadel. Üheteistkümnes maalil loovad valgus ja ruum aeglustumise, üksioleku ja sisemise vaikuse tunde, võimaldades vaatajal hetkeks igapäevasest pingest eemalduda. Lūse loomingus lahustab valgus vormi piire ja kujundab meeleolu, kus päike ei ole pimestav kuumus, vaid jõu ja selguse allikas.

„L ELLE / Dollhell“ (26. veebruar – 24. mai) – Jānis Mitrēvicsi isikunäitus, mille keskmes on nuku kuju kui inimese, ühiskonna ja ajastu sümbol, väljendudes maalides ja portselanskulptuurides. Näitusel on väljas spetsiaalselt selleks loodud uued teosed, kus ekspressiivne värvikeel põimub sümboolsete lugudega valikust, võimust, usust ja tänapäeva maailmast. Teosed kutsuvad mõtlema inimese kohale kiiresti muutuvas reaalsuses ning sellele, mis kujundab meie otsuseid. See on üks kunstniku viimaste aastate olulisemaid näitusi Lätis.

“HARISMA” (10.04.–30.06.2026) – Jānis Ferdinands Tīdemanis isikunäitus, mida esitletakse Jūrmalas esmakordselt ning mis avab ühe silmapaistvama Läti modernismi kunstniku loomingut. Näituse keskmes on naised, lilled, valguse puudutused ja karisma, mis läbivad kunstniku teoseid, tuues esile tema ainulaadse nägemuse ilust ja elujõust. Väljapanek koondab teoseid Rietumu Banka kunstikogust ning täiendab neid oluliste töödega Esterkini perekonna kollektsioonist ja Zuzeum-ist, pakkudes haruldast võimalust kogeda Tīdemanise loomingu mitmekesisust ja emotsionaalset intensiivsust ühes kohas.

Imants Vecozolsi näitus (16. aprill–31. mai 2026) – näitus tutvustab Imants Vecozolsi mitmekülgset loomingulist käekirja alates klassikalistest töödest kuni tema uusimate maalideni. Eriline rõhk on kollaažidel, milles linnakeskkond avaneb rütmilise, dünaamilise ja pidevalt muutuva ruumina. Ekspositsioon toob esile kunstniku võime muuta klassikalise maalikunsti traditsioonid nüüdisaegseks visuaalseks keeleks.